"AHTO. UNISTUSTE JAHT" SÜNOPSIS

1940. aasta maikuus maabub New Yorgis purjelaev "Ahto". Laeva pardal on kapten Ahto Valter ning veel 14 reisikaaslast. Selja taga on poolteist aastat ümberilma purjetamist koos naise, pea kolmeaastase poja ja teiste kaasreisijatega Ameerikast ning Kanadast. 

Ahto Valter on inimene, kellest tänapäeval eriti palju ei teata. Poiss, mees ja meediasündmus, kellest rääkisid suure maailmasõja eelõhtul ajalehed mõlemal pool Atlandi ookeani ning kes seejärel unustati.

Lugu Ahto Valterist, suurest unistajast, meremehest, seiklejast ja purjetajast, kelle ümbermaailmareis omanimelisel purjelaeval pani noored poisid janunema seikluste järele, naissoo õhates armastuskirju kirjutama ning ajakirjanikud enda järel jooksma. Keegi ei teadnud, mis on see motiveeriv jõud ja ajend, mis pani teda seda kõike läbi tegema.

Kangelase püsimatu meel, aastate pikkused katsumused oma unistuste täitmiseks ning läbikukkumised sel teel rulluvad lahti filmi jooksul, mis kasutades unikaalset arhiivimaterjali avab vaataja jaoks eelmise sajandi maadeavastaja ihalused ja katsumused. Värvikas teekond ümber maailma avaneb tänu peategelase päevikule ning unikaalsetele filmikaadritele, mis reisi jooksul värvilisele filmilindile jäädvustatud. Kasutades avalikkusele raskesti ligipääsetavaid arhiive ja materjale, manab film vaataja silme ette ühe mehe elu ja meremeheks kasvamise loo, tema kujunemisprotsessi selleks, kes ta oli ning maailma, mille ta läbis et selleks saada.


LISAINFO

Ahto Valter oli noore Eesti Vabariigi üks tähelepanuväärsemaid meresõitjaid. Juba 14-aastasena asus ta tööle madrusena Baltimaade uhkeimal purjelaeval “Tormilind”. 17-aastasena oli ta kündnud merd ja ookeane erinevatel laevadel ning jõudnud oma rännakul Ameerikasse. Lugedes juhuslikult prantslase Alain Gerbault'i ümberilma purjereisi kirjeldust, tärkas temas vastupandamatu soov ka ise selline reis teoks teha. Naasnud tagasi Eestisse soetas ta teenitud raha eest endale ühe väikese, jõemudas seisnud ja avamere jaoks kõlbmatu purjepaadi, seadis selle sõidukorda ning purjetas sellega ilma suurema kärata ja koos venna Kõuga üle Atlandi. Korrates seda kangelastegu järgnevatel aastatel veel neljal korral, saavutas ta kiiresti maailma meedia ning teiste meremeeste tähelepanu ning imetluse. Kuigi tema elukäik on tihedalt täis teisigi põnevaid seiku ning keerdkäike, võib ehk tema kõige tähelepanuväärsemaks teoks lugeda 1938. aastal esimesena Eesti lipuga ümber maailma purjetamist, kaaslasteks teiste hulgas tema naine ja 14-kuune poeg Ted.

Tervelt kuus pikka aastat on kulunud erinevate Ahto elukäiku ning sündmusi kirjeldavate ning kujutavate materjalide välja peilimiseks maailmas, materjalide valdajatega kontaktide loomiseks, läbirääkimisteks ning lõpuks nii mõnegi materjaii oleme isiklikult Eestisse toimetanud. Materjalid pärinevad Ameerikast, Kanadast, Austraaliast ja näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigist ning tänaseks on neid kogunenud juba aukartustäratav kogus. Neist suurimaks ja väärtuslikumaks leiuks võib pidada Ahto ookeaniületuste filmilõike 30-ndatest ning ajavahemikul 1938-1940 aset leidnud ümbermaailmareisi puudutavate päevikute, foto ja filmikogu leidmist. Filmikogu, mille hulgas ka haruldane filmimaterjal aastast 1938 – seesama märgilise tähtsusega Ahto ümbermaailma reis.


REŽISSÖÖRI EESSÕNA

Selle filmiga ei taha ma mitte avada vaid ühe inimese elulugu, vaid tunnetada ka maailmavallutuse ja unistuste poole püüdlemise rasket rada. Tahan tunda maailma tema muutustes ja eripäras, mis eelmise sajandi 30-ndatel toimus. 20-30-ndad oli aeg, kus kuulsuse saavutasid need, kes vallutasid midagi seni vallutamatut. Charles Lindeberg, Amelia Earheart ja prantslane Gerbault saavutasid midagi, mis enne neid oli veel saavutamata...

Kogu seda lugu aitab toetada Ahto Valteri poeg Teddy, kes tegi ümbermaailmasõidu pooleteist aastase poisina kaasa ning kes elab siiani ühel paradiislikul saarel Kariibi mere ääres. Tema mälestused oma isast aitavad meil lisaks Ahto päevikule, arhiivikaadritele ning hulgale fotomaterjalile avada selle rahutu hinge tagamaid.